Kiirelt kasvanud kinnisvarahindade valguses arutletakse üsna tihti selle üle, kas osta renoveeritud või remontivajav korter. Kui ilusasse, remonditud korterisse kolides või seda välja üürides jääb ära suur tolmutamine, siis kapitaalremonti vajav korter on soodsam ning sisekujunduse saab ise teha. Kuulutusteportaalides on remontivajavate korterite pakkumine üha väiksemaks jäämas.
Kõigepealt veidi statistikat Lasnamäe kui asustusüksuse põhjal, kus on kõige rohkem müügis ühte tüüpi kortereid. Augusti keskpaiga seisuga oli portaali City24 andmetel kapitaalremonti vajavaid kortereid pakkumisel 8 (keskmine hind 850 €/m2), remontivajavaid kortereid 38 (keskmine hind 913 €/m2) ja renoveeritud kortereid 234 (keskmine hind 1281 €/m2).
Nagu näha, on renoveeritud kortereid müügis kõige rohkem ning vaadates pikemalt tagasi, on pakutavate remontivajavate elamispindade hulk aina väiksemaks jäänud.
Mida siis eelistada?
Mõlemas seisukorras korteritel on ostja jaoks palju plusse ja miinuseid. Samas peab arvestama sellega, kumb on tähtsam ja kasulikum – kas võimalik rahaline kokkuhoid ise remontides või võidetud aeg renoveeritud elamispinda soetades? Ajaga on üldiselt asi selge, seda on paljudel vähe, sestap vaatame plusse ja miinuseid, mis kaasnevad remontivajava korteri ostmisega.
Plussidena saab esile tuua odava hinna, mis on ka peamine põhjus, miks selliseid kortereid ostetakse. Samuti peetakse oluliseks võimalust teha remonti enda soovide kohaselt, mille puhul on ka teada, kuidas on korteris paigutatud torud ja rajatud elektrisüsteem. Tugev argument on ka võimalus remondi kogumaksumust enda rahaliste võimaluste järgi optimeerida.
Miinused avalduvad esmalt selles, et renoveerimistööde ajal ei saa ostetud korteris elada. Võib juhtuda, et selleks ajaks tuleb üürida teine korter, mis näiteks tüüpilise kahetoalise korteri puhul tähendab 250 eurost igakuist väljaminekut. Seega ei sobi niisugune korter olukorras, kui on tarvis kiiresti uude koju kolida.
Kui enne sai mainitud võimalust remondile kuluvat rahahulka kontrollida, siis teisalt võib juhtuda, et ka remondi lõplik hind ei ole alati etteplaneeritav ning võib pidevalt kasvada. Remondi maksumus sõltub korteri suurusest, tööde põhjalikkusest (kas vahetatakse ka sanitaarsüsteemid ja elektrijuhtmestik), viimistlusmaterjalide hinnast ning kui palgatakse ehitusfirma, siis ka selle poolt teostatavate teenuste (tööjõukulu) maksumusest.
Probleemiks on ka remontivajavate korterite pakkumiste vähesus, mis tähendab seda, et tuleb pidevalt jälgida kuulutusi ning reageerida ruttu, sest soodsa hinna korral ostavad niisuguseid kortereid ka investorid, kes neid remonditud kujul kallimalt edasi müüvad.
Kes mida eelistab?
Üldiselt ei ole ostjaskonna seas kindlat tüüpi inimesi, kes eelistaksid üht korteri seisukorda teisele. Erinevused on üsna väikesed, kuid siiski olemas.
Remontivajat korterit eelistavad pigem need, kellele meeldib ise teha ja kelle jaoks on tähtis odavam korteri soetushind. Samuti tunnevad selliste korterite vastu huvi investorid. Nõudlus on suur ning seda võimendab ka vähene pakkumine. Näiteks, kui renoveeritud korteri müük võtab Lasnamäel aega keskmiselt kolm kuud, siis remontivajav korter leiab uue omaniku ühe kuuga.
Renoveeritud kortereid soetavad aga inimesed, kes on müünud oma suurema korteri (näiteks kallite küttekulude tõttu) ning soovivad kohe edasi kolida valmis väiksemasse korterisse. Samuti eelistavad remonditud elamispinda väikeste lastega noored pered, naised ning vanemad inimesed, muidugi ka investorid, kes neid välja üürivad.
Suure pakkumiste hulga tõttu ostetakse rohkem renoveerituid kortereid.
Üks ei ole teisest parem ega halvem
Mõlemal, nii remontivajaval kui ka renoveeritud korteril, on plusse ja miinuseid ning üht varianti teisest paremaks pidada ei saa. Pigem sõltub kõik inimeste võimalustest, eelistustest ning neist lähtuvatest valikutest.
Ostes remontivajava korteri, saab oma uue kodu valmimisel hoida kätt pulsil ning kõiges kaasa rääkida. Samuti kaasneb sellega rahaline kokkuhoid.
Valides aga korteri, mis on renoveeritud, säästate aega, närve ning saate koheselt sisse kolida.
Artikkel ilmus Maalehe septembrikuises Ehituse ja Kinnisvara erilehes.