Ainulaadne võimalus soetada täielikult restaureeritud mõis Tallinna lähistel, kus huvitav ajalugu ja unikaalne arhitektuur on oskuslikult põimitud tänapäevaste ehitusvõtete ja tehnoloogiliste lahendustega.
AJALUGU JA ARHITEKTUUR
Klassikalises mõistes võib mõisa sünnipäevaks pidada 10. juunit 1627, mil Eestimaa kuberner Johann de la Gardie määras kindlaks Kumna piirid.
Kumna mõisasüdames kohtame kummalist kooslust: ühekorruselised puust venepäraste nikerdustega hooned kõrvuti klassitsistliku, valgete sammastega piduliku paleega. Siinne mõisamaastik loob ilmeka sideme vene ja euroopaliku kultuuri vahele, rääkides Baltimaade aadlikest kui omainimestest Peterburi ja Berliini kuningakodades.
Kumna uus mõisahoone on kerkinud 20. sajandi esimesel veerandil juugendstiili- järgse neoklassitsismi tõusulaine harjal. Kui sageli võttis juugendklassitsism pehmemaid ning sujuvamaid vorme, justkui mahendades klassitsismi külma pompoossust, siis siinne palee viitab pidulikule ampiirile: joonia kapiteelidega poolsambad, viiluväljal lintidega põimitud loorberipärjad jms. Tähelepandavad on ka interjöörid. Hoolimata võrdlemisi väikestest mahtudest oli taotletud interjööri teatraliseerimist viimase piirini. Peegelvõlviga saal teisel korrusel oli kaunistatud sammaste ja rõhtsate karniisidega, seinad jaotatud stukkreljeefide abil ristkülikukujulisteks väljadeks. Vana mõisamaja kõrvale kerkinud uus hoone oli mõeldudki mitte niivõrd elamiseks kui eeskätt just pidulikeks vastuvõttudeks, mida sealse mõisa härrased, Peterburist Londonini rohkeid sidemeid omanud Meyendorffid laialt harrastasid. Tänu töökusele ja visadusele ning abielusidemetele mõjukate aadliperekondadega (Shuvalov, Sheremetjev, Trubetskoi, Rajevski jt) tõusid Meyendorffid tsaari õukonnas kõrgetele võimupositsioonidele, kuid ei unustanud kunagi kodukohta, suviselt kaunist Kumnat. Pärast revolutsiooni sai Kumnast neile turvaline paik, kuhu nad põgenesid paremaid aegu ootama. Siis tuli maareeform ning Kumna mõisamaad jägati taludeks. Töökad Meyendorffid suutsid ka uutes tingimustes hakkama saada- algul võeti maid rendile, hiljem osteti riigi käest kokku 3 talu, lisaks tagastati üks talu, millel asub mõisa vana peahoone.
Viimased baltisaksa soost omanikud Meyendorffid lahkusid Saksamaale 1941. aastal, järelümberasumise käigus, olles enne jaganud elamist Nõukogude sõjaväega. Sõja ajal oli mõisas Abwehri luurekool, mida inspekteeris isegi Abwehri kõrgeim ülemus admiral W. Canaris. Peale sõda oli mõisas nõukogude sõjavägi ja kolhoosi kontor. 1980 aastatel kasutati mõisahooneid õpilasmaleva elupaigana, siis seisis see pikalt tühjalt, kuni 1999 a. omandas mõisa uue peahoone praegune omanik, kes andis hoonele uue hingamise.
TÄNAPÄEV JA KOMMUNIKATSIOONID
Mõisakinnistu koosneb kahest katastriosast: 19801:012:0071 (24111 m2) ja 19801:012:0169 (811m2). Suurel katastriüksusel asub mõisahoone (542.8m2), mille taga pargis on aiamaja (27.1 m2), kus on 2 tualettruumi ja aiatraktori garaaž. Väikesel üksusel asub tsaariaegne restaureeritud maakelder (41.7m2).
Mõisahoone on täielikult rekonstrueeritud, kasutusluba väljastatud 2014 aastal. Hoone on ühendatud tsentraalse vee- ja kanalisatsioonivõrguga. Maakütte baasil põrandaküte.
Ventilatsioonisüsteeme on 2, madalas osas ja kõrgemas osas. Viimane koosneb mehaanilisest sissepuhke-väljatõmbe agregaadist, mis on paigutatud pööningule ning sealt ruumidesse hargnevatest õhukanalistest. Õhuvõtu ava paikneb hoone tagumises välisseinas- heitõhk on juhitud hoonest välja läbi katusel paiknevate väljaviskeotsikute ja katuseventilaatorite.
2024. aastal olid jooksvad püsikulud (elekter, vesi, kindlustus, valve, maamaks) ligi 7000 eurot. Suurim kulu oli elekter, millest 95% moodustas küte. Kinnistul on maaküte, soojuspump jälgib elektri börsipaketti.
ÄRILINE TEGEVUS
Mõis sobib parameetrite poolest nii perekoduks kui äriliseks tegevuseks. Hoone madalas osas on valmisköök mööbli, pliidi, külmikute ja nõudepesumasinaga, lisaks soome saun elektrikerisega. Suuremas osas on köögiruum varustatud kommunikatsioonidega restorani seadmete jaoks, on olemas tõmbekapp ja töölauad.
Aastal 2025 on ürituste jaoks on võimalik rentida kas terve mõis (ca 530 m2) või eraldi galeriiosa (ca 200m2) ja kahekordne osa (ca 330m2). Orienteeruvad hinnad on järgmised:
-galeriiosa alates 800 EUR
-kahekordne osa alates 1000 EUR
-kogu mõis alates 1800 EUR
Lõplik hind sõltub ürituse iseloomust ja lisateenustest.
Suvisel ajal on võimalik kasutada mõisahoone taga olevat privaatset pargiosa, mille jaoks on olemas telgid ja aiamööbel.
Hoones olevad kunstiteosed pakkumuse hinnas ei sisaldu, soovi korral on mõningaid taieseid võimalik eraldi osta.
TARISTU
Kumna on vaikne looduslähedane küla, samas ühendus lähimate tõmbekeskustega on väga hea. Tallinna kesklinn asub pooletunnise sõidu kaugusel, Keila keskus vaid 3km. Viimases asuvad kultuuri- ja haridusasutused, toidu- ja ehituspoed, restoranid, sportimisvõimalused, Harjumaa Muuseum ning Harju Maakonnaraamatukogu. Ümbruskond on rahulik ja sõbralik, kogukond tugev ning ettevõtlik.
JAGA MINU KONTAKTI KÕIGILE, KES VAJAVAD KINNISVARANÕU!
– – – – – – – – – –
Telli hindamine UUS MAA Kinnisvarabüroolt https://uusmaa.ee/teenused/hindamine/
ning saad:
– Eksperthinnangu kuni 20% soodsamalt kui võtad koduga seotud laenu Swedbankist
– Pankadest parimad kodulaenutingimused
– Kiire, kvaliteetse ning usaldusväärse hindamisteenuse Eestis
UUS MAA KINNISVARABÜROO EKSPERTHINNANGUID AKTSEPTEERIVAD KÕIK FINANTSASUTUSED.
– – – – – – – – – –
Liitu Uus Maa uudiskirjaga ja saa homset kinnisvarainfot juba täna!
https://www.uusmaa.ee/uudiskirjagaliitumine/
– – – – – – – – – –
Kodu aitab osta Swedbank.
Pakkumise saamiseks kasuta koodi UUSMAA ja Sind teenindatakse eelisjärjekorras.
Võtame ühendust 1 tööpäeva jooksul.
Uus Maa kliendile soodsam lepingutasu. Küsi täpsemat infot maaklerilt.
Finantsteenuseid pakub Swedbank AS. Tutvu tingimustega, pea nõu.