Lõppev aasta oli kinnisvaraturul turbulentne. Aprillikuise languse taustal tehti mitmeid julgeid ennustusi, millest mõni realiseerus (kasvav huvi hajaasustuses paikneva kinnisvara vastu, lühiajalise üürituru ärakukkumine), ent oli ka ennustusi, mis ei täitunud (suur hinnalangus müügiturul).
Riiklike toetusmehhanismide jätkudes näeme me ka uuel aastal madalaid laenuintresse, ent ka soovi elavdada tarbimist ning hoida tööpuudus alla kriitilise taseme. Rahatrüki tingimustes jätkub varade väärtuste kasv, mis aga tähendab seda, et säästmine on endiselt „karistatav“ tegevus ning mõistlikum on aktsia- või kinnisvaraturul positsioone võtta. Inimesed aga käed rüpes ei istunud ning müügipakkumiste arv langes detsembris viimase aastakümne madalaimale tasemele.
Eesti korteriturg
Eesti korteriturul sõlmiti detsembris neljandat kuud järjest üle 2000 tehingu (täpsemalt 2076 tehingut). Valdavalt olid müügimahud stabiilsed, kuid teistest suuremat langust nägime johtuvalt uutest piirangutest Ida-Virumaal (197→174), samuti Lääne-Virumaal (90→47). Tehingute mediaanhind oli rekordiline (1663 €/m2), mida aga mõjutas aasta lõpule omane uusarenduste kõrgem osakaal.
Aasta kokkuvõttes sõlmiti 21 902 korteritehingut, mida oli 5,5% vähem kui 2019. aastal. Tehingute arv oli viimati nii väike 2016. aastal. Tehingute mediaanhind suurenes aga 5,8% võrra 1474 €/m2-le.
Majade ja suvilate müük suurenes aasta kokkuvõttes 6% võrra ning see trend oli valdav, langedes vaid maakondades, kus oli varade alapakkumine. Kuna vaktsineerimistempo on aeglane ning uued tüved, mille vastu võib vaktsiin puududa, tekitavad endiselt ebakindlust, jätkub ka sel aastal tugev huvi eramute, suvilate ja elamumaa kruntide soetamise vastu.
Tallinna korteriturg
Tallinnas sõlmiti kolmandat kuud järjest üle 900 korteritehingu. Kui novembris müüdi 993 korterit, siis detsembris 955. Sarnaselt novembrile oli uusarenduste osakaal ligi 40%
Aasta lõpule omaselt oli uusarenduste osakaal suurem, mistõttu tõusis tehingute mediaanhind esmakordselt üle 2200 €/m2(täpsemalt 2279 €/m2).
Aasta kokkuvõttes vähenes Tallinnas 2019. aastaga võrreldes korteritehingute arv 9% võrra (9784→8900) ehk esimest korda pärast 2015. aastat sõlmiti alla 9000 tehingu aastas. Oodatud hinnalanguse asemel nägime hoopis 8,6% suurust kasvu (1893→2055 €/m2). Uusarenduskortereid müüdi 150 võrra rohkem kui mullu (2787→2936), samas kui järelturul nägime ligi 15% suurust langust (6997→5964). Taoline struktuurne muutus tõi kaasa uusarenduste osakaalu suurenemise 28,5%-lt 33,0%-ni ning uued hinnarekordid.
Algavast aastast ootame uusarenduste mahu vähenemise ja järelturu pakkumismahu vähenemise tõttu aga tehingute arvu langust – uute korterite müügiperioodide pikenemise kõrval näeme väiksemahulisemate ja kallimate arenduste võidukäiku ning julge arendustegevuse jätkumist Tallinna lähiümbruses.
Tartu korteriturg
Aasta viimane kuu oli väga aktiivne ka Tartu korteriturul – detsembris sõlmiti 198 tehingut (kuus kuud järjest üle 170 tehingu) ning esmakordselt kerkis mediaanhind üle 1700 €/m2 (täpsemalt 1740 €/m2). Detsembri statistikat hoidsid üleval uusarenduskorterid, mille turuosa oli ligi 44%, samas kui järelturul sõlmiti kuuendat kuud järjest üle 100 tehingu.
2020. aasta kokkuvõttes ei suutnud teise poolaasta tugev nõudlus kevadist langust tagasi teha. Korteritehingute arv langes 5,6% (2011→1899), mediaanhind suurenes aga nii uusarenduste mahu ja hinnakasvu ning järelturu hinnastabiilsuse tagajärjel üle 10% (1444→1598 €/m2).
Tuginedes korterelamute ehitamiseks antud ehituslubade arvu kasvule, lubavad lähiaastad uusarenduste võidukäigu jätkumist.
Pärnu korteriturg
Pärnu turg oli aasta lõpus aktiivne. Detsembris sõlmiti koguni 81 korteritehingut, samas kui kahel eelmisel detsembril sõlmiti neid vähem kui 50. Suure mahu taga oli uusarenduste ligi 40% suurune osakaal, mistõttu kerkis tehingute mediaanhind esmakordselt üle 1500 €/m2.
Aasta kokkuvõttes langes tehingute arv Pärnus vaid vähem kui 3% võrra (894→870), samas kui tüüpkorterite hinnalanguse kiuste suurenes mediaanhind tänu veidi kõrgemale uusarenduskorterite osakaalule 1,5% (1244→1263 €/m2).
Kuna nii lõppenud kui ka algava aasta üheks märksõnaks on kohalik investeerimine, siis ootame suvepealinna turul jätkuvalt tugevat nõudlust luksuslikuma ja omanäolisema kinnisvara vastu. Kui majandus- ja tervisenäitajad halvemuse suunas ei tüüri, siis eeldame ka stabiilset nõudlust tüüpkorterite ja odavama kinnisvara vastu.
Narva korteriturg
Alates 12. detsembrist kehtestatud karmimad piirangud Ida-Virumaal maaelamute turgu ei mõjutanud, ent avaldasid olulist mõju korteriturule. Kui novembris sõlmiti Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Narvas vastavalt 24, 72 ja 59 korteritehingut, siis detsembris aga 18, 64 ja 48 tehingut. Suurematest linnadest kasvas võrreldes novembriga tehingute arv vaid Sillamäel.
Tehingute arvu langus ei olnud korterite pindalade lõikes siiski ühetaoline, suuremate korterite tehingute arv püsis Narvas stabiilsena, samas kui kuni 41m2 suuruste korteritega sõlmiti 11 tehingut vähem. Müüdud korterite mediaanhind Narvas isegi suurenes (418→431 €/m2).
Aasta kokkuvõttes nägime Narvas siiski vähem kui 3% suurust hinnatõusu (391→401 €/m2). Tehingute arv langes Narvas 11,3%, mida oli enam kui teistes suuremates linnades. Pakkumiste arv vähenes aastaga Narvas paarisaja võrra, mis viitab sellele, et tänases ebakindlas olukorras on paljud loobunud oma korterite müügist.
