Soome kinnisvaraostja mõtleb ka Eestisse kolimisest

Põhjanaabrid soomlased tunnevad Eesti kinnisvaraturu endiselt suurt huvi. Lisaks investeerimisele mõlgutatakse ka päriselt siiakolimise mõtteid.

17.-20. jaanuaril toimus Helsingis suur ja ülipopulaarne reisimess, mille raames leidis aset ka kinnisvarale pühendatud Koti ulkomailla (tõlkes Kodu välismaal). Uus Maa on sel messil käinud juba aastaid ning loomulikult olime platsis nüüdki.

See on koht, kus vahetult suhelda inimestega ning kus saab teada, mida Eestist kui võimalikust kinnisvaraostu sihtriigist arvatakse. Sel korral olid läbivateks märksõnadeks Kalamaja ja Pärnu.

Tallinna linnaosi teatakse Soomes hästi ja enim küsimusi tuli kinnisvara kohta Põhja-Tallinnas. Ennekõike pakkus huvi Kalamaja, eriti selle mereäärne piirkond, mille arengutega ollakse hästi kursis. Kiideti meie kultuuri, sh toidukultuuri ja Kalamaja õhustikku. Kalamaja ning ka Koplit (jah, teati Kopli poolsaare kinnisvara arendamisest) nähti paljuski kui head investeerimispiirkonda, kuhu võiks soetada väikese korteri, et see välja üürida. Tasub märkida, et Soome meedias kirjutatakse Põhja-Tallinnast aeg-ajalt pikki ja positiivseid lugusid.

Nagu ikka, oli investorite suuremas huviorbiidis Tallinna südalinn, ennekõike Rotermanni kvartal. Lisaks investeerimisele tunti huvi nn teise kodu soetamise vastu, et kasutada korterit ise, kombineerituna lühiajalise väljaüürimisega.

Investorite ja puhkusekorteri otsijate kõrval oli ka neid, kes pidasid plaani püsivalt Eestisse kolida. Mitmel juhul sooviti algul seda veidi proovida, üürides esialgu korteri ja seejärel vaadata, kas soetadagi kodu päriselt siia. Kui jutuks tulid Eestisse kolimise põhjused, siis nimetati meie head ettevõtluskeskkonda ning maksusüsteemi (nooremad inimesed) või rahulikku ja turvalist elukeskkonda (vanemad inimesed). Paljudel soomlastel on Eestiga seoses ka nostalgilisi mälestusi ja juba välja kujunenud harjumus siin puhkamas käia.

Seekordsel messil nägime ka suurt huvi Pärnu vastu. Eelkõige soovitakse sinna kortereid soetada, palju küsiti ka uusarenduste kohta. Samas oli ka neid, kellele on oluline odavam kinnisvara ja Pärnu kõrval kaaluti ka Haapsalut. Nagu ikka, teati ka Tartut, kuhu tuli samuti ostusoove. Pärnu, Haapsalu ja Tartu olid sihikul just nende huviliste seas, kes kaalusid tulla Eestisse püsivamalt elama.

Muide, nii mõnelgi juhul olid ostuhuvilised ka pärit Eestist ning olles pikemalt Soomes elanud, olid nad taas hakanud siiapoole vaatama, ostmaks kas kodu või korteri investeeringuks.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et kui turismisektoris räägitakse soomlaste vähenenud reisikihust Eestisse, siis kinnisvara vaatepunktist pole põhjanaabrite huvi kahanemist küll kuskilt otsast näha.

Margit Sild, Uus Maa Kadrioru büroo juht